Täna ERRi uudiseid sirvides torkas silma pealkiri „EKRE ja Isamaa asuvad sooneutraalse abielu eelnõud tõkestama“*. Tähelepanu köitis sõna eelnõu käänamine.
Eelnõu on liitsõna ja see käändub nagu nõu. Üldjuhul lisatakse ühesilbiliste sõnade ainsuse osastava lõppu –d. Näiteks, keegi armastas süüa võid või ei tahtnud näha oma toas koid. Sõna nõu on aga erand. Nimelt kuuluvad sõnad au ja nõu keeleajalooliselt kahesilbiliste sõnade hulka. Seetõttu langeb nende vormimoodustus kokku II käändkonna ema-tüübiga ning lubatud on ainult (seda) au, (seda) nõu.
Tuleb tõdeda, et sõna eelnõu vigane käänamine on väga levinud. Seda nagu ei tajutaks liitsõnana. Üldiselt ju ei küsita nõud, ikka küsitakse nõu. Samas toetatakse või ei toetata millegipärast sageli eelnõud.
Pidagem siis meeles, et Riigikogu menetleb eelnõu või valitsus ei saanud oma eelnõu Riigikogu menetlusse anda. Eesti keeles on lubatud kasutada palju rööpvorme, kuid sõna eelnõu on osastavas käändes ikka ja ainult eelnõu.
* Pealkiri on hiljem parandatud, kuid tekstis on siiski mitmes kohas käänatud endiselt valesti. Näiteks järgmises lauses (minu rõhutus): “Sellisel juhul võtab valitsus ka juhtivkomisjoni rolli ning tõenäoliselt jäävad arutamata nii need muudatusettepanekud, mis esitati sooviga eelnõud muuta, kui ka need, mis esitati sooviga obstruktsiooni teha.”